Mükotoksiinide esinemine loomasöödas
Peamine viis, kuidas mükotoksiinid jõuavad toiduahela kaudu toiduaineteni ja inimeseni, on loomasööt. Maksimaalne mükotoksiinide lubatud piirnorm söötades on 20 ng/g.
Arvestada tuleb sellega, et eeskätt soojad ja niisked ilmad loovad kõik sobilikud tingimused hallitusseente paljunemiseks ja kasvuks. Kui hallitusseened saavad võimaluse paljunemiseks, toodavad nad ka oma elutegevuse käigus mükotoksiine, mis satuvad loomasööta ja kujutavad potentsiaalset ohtu nii loomadele kui inimestele. Teadaolevalt hallitusseente või mükotoksiinidega saastunud loomasööda kasutamisel lüpsilehmadele jõuavad mükotoksiinid ka mingil määral toorpiima. Näiteks on teada, et piimas leidub 1-2% söödas sisalduvast aflatoksiinist. |
Mükotoksiinidega võivad olla saastunud loomasöötadest nii teravili, hein kui silo (http://www.sampogrupp.ee/...). |
Teraviljad, hein jt söödad võivad saastuda hallitusseente ja mükotoksiinidega kas kasvu-, koristus- või säilitamisperioodil, aga ka loomasööda ladustamisel, transpordil või kasutamisel. Samas tuleb siinkohal arvestada sellega, et hallitusseente olemasolu loomasöödas ei tähenda koheselt mükotoksiine olemasolu ja hallitusseente puudumine loomasöödas ei pruugi näidata mükotoksiinide puudumist. Kõige ohtlikumad on aflatoksiinid söötades, sest nad on kõige tugevama toimega. Nad kahjustavad organismi rakke isegi tasemel alla 1 ppm sisaldusega söödas.
Soovitused mükotoksikoosiga toimetulemiseks: |
Lüpsilehmad on ohustatud sööda ja heina kaudu mükotoksiinidega (Foto: K. Meremäe) |