Mükotoksiinide esinemisest toiduainetes põhjalikumalt
Mükotoksiinide esinemine toiduainetes sõltub paljudest erinevatest teguritest (vaata alltoodud skeemi). Toiduained omakorda saastuvad hallitusseente ja nende poolt toodetud mükotoksiinidega toidu tootmise ahelas, kusjuures kõige olulisemalt rolli mängib tooraine (nt lüpsilehmadel söötade, piimatoodetel toorpiima jne) saastatuse määr. Mükotoksiinide esinemisel toidu tootmise ahelas omavad tähtsust nii bioloogilised faktorid (nt heina, vilja tundlikkus ja vastuvõtlikkus hallitusseentele, nende olemasolu põllul jms), keskkonna tingimused (milline on õhu temperatuur ja niiskusesisaldus), viljakoristusel mängib rolli saagi küpsus, õhu temperatuur ja niiskusesisaldus, tähtsad on ka saagi säilitamistingimused (temperatuur ja niiskus) ja töötlemisprotsessid, kuna sobivates tingimustes võib toimuda hallitusseente paljunemine ja levik. Saastunud sööda kaudu kanduvad mükotoksiinid edasi loomsete toiduainete kaudu inimesteni.
Mükotoksiinide esinemist toiduainetes mõjutavad tegurid (http://www.foodtech-international.com/...)
Teraviljades ja heinas võib hallitusseentest leiduda näiteks Mucor'i, Fusarium'i, Penicillium'i liike, mis võivad omada toksilisi tüvesid olles võimelised ka mükotoksiinidega vilja / sööda saastama. Mükotoksiinide teke ja levik võib alguse saada soodsate tingimuste olemasolul (piisav hallitusseente hulk, vaba vee olemasolu viljas) nii põllul kui saagi säilitamise ajal hoiukohas. Põllul tekib probleeme siis, kui on vihmane suvi, mis soodustab hallitusseente paljunemist. Teravilja ja sööda hoiustamisel soodustab hallituse kasvu ning suurenenud mükotoksiinide moodustumist kehvad teravilja / sööda laostamistingimused (näit. kondenseerunud vee moodustumine), suur niiskusesisaldus ja laokahjurite levik.
Mükotoksiinide näol on tegemist ülemaailmse probleemiga, kuna nad on levinud kogu maailmas ning igas maailmajaos. Vastavalt kirjandusele (Kaldmäe, 2008) sooja kliimaga piirkondades − Kesk - ja Lõuna-Ameerikas, Indias, Aafrikas, Austraalias on suuremaid probleeme aflatoksiinide ja fumonisiinidega, jahedama kliimaga Euroopa riikides on tüüpilised seenemürgid vomitoksiin, zearalenoon ja ohratoksiin A. Soojemast kliimast pärinevad aflatoksiinidega saastunud pähklid, vürtsid, kuivatatud puuvili (eriti õunad) või mais jõuavad ka Euroopa riikidesse. Mükotoksiinidega võivad saastuda peaaegu kõik põllumajandussaadused, olulisim kontamineeritud tooterühm on siiski teraviljad (eriti mais, ka nisu, oder, riis), kuid ka õlitaimede seemnetest saadavad söödad (koogid, srotid), samuti kaunviljad (hernes, uba), silo, koresööt võivad olla saastunud mükotoksiinidega.