Mükotoksiinid piimas
Mükotoksiinid satuvad piima lüpsilehma kaudu läbi saastunud loomasööda. See omakorda vähendab piima kvaliteeti ning tõstatab toidu ohutuse küsimuse – kas piim on ikka ohutu tarbimiseks. Mükotoksiinidest on toorpiimas kõige enam leitud aflatoksiini M1. Kõik söödas leiduda võivad mükotoksiinid siiski toorpiima ei jõua, kuna lüpsilehma vatsas suurem osa mükotoksiinidest inaktiveeritakse sealsete mikroobide poolt. Näiteks on leitud, et 33 ppb aflatoksiinide kontsentratsioon söödas annab 0.5 ppb kontsentratsiooni toorpiimas (3.9 ppb piima kuivaines, mis moodustaks 12.8% kogu piimast). Kui toorpiim sisaldab mükotoksiine üle lubatud normi (>0,05 ng/g), siis seda inimtoiduks kasutada ei tohi.
Skeem mükotoksiinide jõudmisest toorpiima
PASTÖRISEERITUD PIIMToorpiimast pastöriseeritud piima tootmine ei vähenda olemasolevate mükotoksiinide sisaldust piimas. Seega piima kuumtöötlemine ei taga eelnevalt saastunud piima ohutust. Katseliselt on tõestatud, et toorpiima kuumutamine 63 kraadi juures 30 minuti vältel ja seejärel piima jahutamine 4 kraadi juurde ei vähendanud aflatoksiin M1 kontsentratsiooni piimas, ja see kogus säilis kuni piima realiseerimisaja lõpuni. Ka piima kuni 3-kuuline külmutamine ei andnud soovitud efekti. Enamlevinud meetod pastöriseeritud piimast mükotoksiinide leidmiseks on immunoloogiline meetod ehk ELISA, sest organoleptiliselt ei ole kuidagi võimalik mükotoksiinide vaba toorainet kindlaks teha. Kõige kindlam viis pastöriseeritud piima ohutuse tagamiseks on kasutada mükotoksiinide vaba toorpiima. Nii toorpiimas kui pastöriseeritud piimas on mükotoksiinide kõrgeim lubatud piir Euroopa Liidus 0,05 ng/g. |
Pastöriseeritud piimas ei tohi mükotoksiine olla üle 0,05 ng/g kohta (http://www.buzzle.com/...) |
PIIMATOOTED
Kui toorpiim sisaldab mükotoksiine, siis need kanduvad tootmisprotsessis edasi nii pastöriseeritud piima kui piimatoodetesse. Näiteks hallitusseentest Aspergillus'e ja Penicillium'i liigid suudavad edukalt paljuneda kondenspiima pinnal. Saastumine võis toimuda kahel juhul, kas kasutati kontamineeritud toorpiima või on olnud tootmise ajal võimalik hallitusseente spooride sattumine tootesse. Kuna mükotoksiinid on oma olemuselt termoresistentsed ja väga püsivad keskkonnas, siis jääb nende sisaldus piimas ja piimatoodetes suhteliselt stabiilseks pika perioodi jooksul. Seepärast võivad piimatooted sisaldada samas koguses mükotoksiine, kui palju neid sisaldus toorpiimas. Toiduohutuse tagamiseks tuleks piimatööstuses nii palju kui võimalik kasuatad mükotoksiinide vaba piima. Mükotoksiinidele on kehtestatud väga ranged piirnormis piimas ja piimatoodetes. Nende sisaldus peab jääma alla 0,05 ng/g kohta, et tagada ohutu lõpptoode tarbija tervisele. Madalad lubatud normid on seotud mükotoksiinide kõrge toksilisuse astme ning nende kantserogeensusega.